Ühiskond koosneb perekondadest nii kui organism rakkudest. Perekond toetab. Koos ollakse tugevamad. „Minu kodu on mu kindlus”. Kodu on püha, rahu. Lapsed on meie tulevik. Ühiskond peab igati toetama perekondi, kes soovivad lapsi saada. Eestlaste ellujäämise või väljasuremise määravad laste sündimine ning sirgumine töökateks ja kõrge moraaliga Eesti lastevanemateks. Lastekasvatus on ühiskonna jätkusuutlikus. Lastele on vaja tugevat perekonda ning turvalist kodu.

Ühiskonda hoiavad koos inimeste vahelised suhted. Vastastikune austus, mõistmine, hoolimine, armastus, truudus. Vanemaid tuleb austada, nõrgemaid kaitseda. Probleemiks on turumajanduslik „kõik-müügiks” suhtumine ja hoolimatus. Kriitika, põlgus ja kergekäeline hukkamõist. Reetmised ja hülgamised, mis põhjustavad pettumust, usaldamatust ja hingevalu, mis halvemal juhul viivad kannataja vaba-surma.

1870’tel avastati seoses tsemenditootmise algusega Kunda järve põhja ladestunud jääajajärgsest kriidist Kunda Lammasmäe asula. Sarnaste leidude – Pullis, Siimussaare, Moksi, Umbusi, Narva, Zvejnieki kalmistu (Läti) ja Äänisjärve Oleni kalmistu (Karjala) – arheoloogiline ning antropoloogiline uurimine näitab, et juba üle 10 000 aasta tagasi elas Eestis kuni 1500 inimest, kes tulid siia Lõuna poolt ning kellelt pärinevad Soome-Ugrile mitte-omased sõnad nagu „meri”, „mägi”, „eile”, „sugu” jne.

Ristisõdadega sai alguse eestlaste põlvili surumine ja orjastamine. Üle tuhande aasta on Eestimaad okupeerinud Sakslased, Rootslased ja Venelased. I maailmasõjas tekkis eestlastel võimalus relvad haarata ja vabaneda võõrvõimu ikke alt. Tuhanded meie esiisad langesid Tartu Rahu nimel, kuid II maailmasõja algul anti Vabadus käest lahinguta. Jõudumööda oleme seda tagasi võidelnud, kuid suur osa - 5% Eestimaast on tänaseni okupeeritud. Sh Seto ja Petserimaa. Samuti vaevab eestlasi Stalini poolt siia immigreeritud umb-keelne rahvamass, kellel tihti napib austust Eesti maa ja rahva vastu.

Eestlane on Looduse rahvas, meie õigeusk on maausk. Taara olemus on Loodus ja Tarkus. Rahvuslike põhiväärtuste säilimine on esmatähtis, nii kui ka ühiskonna vaimuvara – kultuuri arendamine. Eestlaste ühine taju ning vaime ruum on Eesti Keel. Keel on ühiskonna alus. Terves kehas terve vaim. Sport on kohustuslik.

„Töö tegi ahvist inimese”, „tee tööd, siis tuleb armastus”. Keegi ei tohiks parasiteerida teiste kulul. Kõigil tuleb iseseisvalt toime tulemiseks tööd teha. Haridus, teadus ja ettevõtlus suurendavad ühiskonna töö- ja konkurentsivõimet.
Töökus on edukus!

Kombelõtvus ühendab neid probleeme.
AIDS on väidetavalt ahvidest (Soodoma) tulnud eelkõige seksuaalselt leviv ravimatu tappev epideemia, mis lumepallina mäest alla veeredes aina paisub. Lühikese aja jooksul on tundmatust terminist saanud Looduse-katastroof, mis ähvardab maakera inimkonnast puhtaks pühkida. Mõnes Aafrika riigis on nakatunud pool kogu ühiskonnast. Eestis kannab viirust iga 140s. Kõige vähem (üks 10000st) on nakatunud konservatiivsed Islami-riigid nagu Saudi-Araabia, Afghanistaan, Iraan jt.(CIA Factbook)
Homoseksualism (Komorra) on ühiskonda vähk-kasvajana vaevav väärtushinnangute väärastumine, millesse nakatunute vastassugupooles pettumus väljendub loomuliku jätkusuutliku seksi muutumises omasooiharaks perversseks rõveduseks.
Abort: ühiskond EI SAA sallida süütu lapse tapmist! Riik PEAB üksikvanemaid piisavalt toetama! Me lihtsalt PEAME ühiselt toime tulema!
Kombelõtvus väljendub ka vohavas alkoholismis ning narkomaanias.

Inimene on võimsaim loom Looja Loodus. Kahjuks peame ennast paremaks kui teised ja kuritarvitame oma võimu karistamatult. Oleme välja suretanud juba palju teisi liike. Paljud sünnivad, elavad ja surevad vangidena – inimeste lõbustamiseks tsirkustes ja loomaaedades või kõhutäiteks, linnuvabrikus. Autode heitgaasid saastavad õhku, tööstuste heitveed reostavad veekogusid. Hävitame maailma terviklikult tervislikku elukeskonda.

Riik impordib odavat geneetiliselt muundatud toitu, ning maarahvas pageb nõudluse puudusest tingitud vaesuse eest massiliselt tihedalt asustatud linnadesse, kus kaugenetakse loodusest ning üritatakse kohaneda närvilise suhetevõrgustikuga. Konkurents vabal turul on julm sõda. Müügitreenerid õpetavad „Sul on must vöö, mul on padrunivöö” – löögile pääsevad vaid eriti nahhaalsed. Halastust ei tunta. Nõrgad surevad välja. Uppuja päästmine on uppuja enda asi. Kaastunne kaob - ühiskond kalgistub. Näkku kisendavad sotsiaalsed probleemid nagu kodutud lapsed, kassid-koerad jne. Peidetakse pea liiva alla, lüüakse käega. Tõmbutakse endasse. Muututakse ükskõikseks ja hoolimatuks.

Kõik müüvad ja reklaamivad nii kuidas veel jõuavad. Mõõdetakse riiklikku koguprodukti. Laiskusest tuleb mugavus. Üksteist trumbatakse üle luksusega. Mida suurem seda uhkem, mida rohkem seda parem. Võidab see, kel surres kõige rohkem asju on. Üle maailma laiutavad tohutud prügimäed. Isegi looduskaitse aladel leidub hulganisti piknikuliste jäetud plastmasse ning klaasi, mis ei lagune lähima paarisaja tuhande aasta jooksul.

Ehkki näiliselt on kõigil võrdsed õigused, on kõikides kapitalistlikes maades vaeste ja rikaste vahel TOHUTU lõhe!
Teravaima sotsiaalse probleemina torkab tavakodaniku silma kodutud tänavalapsed ja koerad, kassid. Samuti elu hammasrataste vahele sattunud heidikud, joodikud, narkomaanid. Loomulikult on ühiskonna vastutus eelkõige laste ees ning taltsutatud koduloomade ees, kes ei suuda enam omapäi Looduses toime tulla.

Probleemiks on demokaartlikust võimujaotumisest tulenev vastutustundetus - pole võimu pole ka vastutust.

Paratamatult jääb mulje, et kapitalismiga on kaasnenud sotsiaalsete väärtuste taandareng. Tundub, et asjad on muutunud tähtsamaks kui elusolendid.